Bilanss
Raamatupidamisbilanss kajastab ettevõtte majanduslikku hetkeseisu.
Ettevõttes võib koostada bilanssi nii tihti kui vaja kas või iga majandustehingu järgselt aga see ei ole otstarbekas.
Mida lühem on periood, seda problemaatilisem on saada õiget infot majandustegevusest, sest mida kiiremini informatsioon on ette valmistatud seda suurem on vigade tekkimise tõenäosus.
Selle asjaolu tõttu on aruandekuu tulemused vähem usaldatavamad kui kvartali tulemused ja need omakorda vähem usaldusväärsemad kui aastatulemused.
Raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb bilanss koostada majandusaasta lõpu kuupäevaga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise aasta lõpu seis.
Bilanss kujutab endast kahe poolega tabelit, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks.
Bilanssi koostamine tabelina ei ole kohustuslik. Võib kasutada ka moodust, et algul esitatakse kõik aktiva kirjed ja siis passiva kirjed.
Lihtsustatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmiselt:
Bilansi aktivas kajastatakse ettevõtte varasid ning passivas nende varade katteallikaid ehk kust need varad on saadud.
Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks.
Aktiva ja passiva kirjete loetelu on ära toodud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse (RPS)- lisas nr.1.
Kui teie raamatupidamise aruandluses on kirjeid, mis seaduse loetelust puudub siis pole keelatud bilansi koostamisel see kirje sinna lisada. Bilansikirjete sisu on äratoodud Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna juhendites -RTJ2
Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktiva- või passivakirjega.
Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passiva kirjete üldsummaga.
Aktivakirjed iseloomustavad ettevõtja käibe- ja põhivara koostist.
Passivakirjed iseloomustavad ettevõtja kohustuste ja omakapitali koostist.
Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansi kirjetes.
Arvestuses tuleb alati lähtuda asjaolust, et iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb kas bilansi struktuuri- või bilansimahu muutus.
Võimalike bilansimuutustena esineb neli varianti, mille puhul aktiva ja passiva tasakaal jääb püsima:
1. muutus:
VARA ÜMBERPAIKNEMINE, kajastub ainult AKTIVAS,
bilansimaht ei muutu.
Näide. Kui ostate raha eest masina, siis ei tule mõelda, et bilansikirje “raha” muundus bilansikirjeks “masinad” , vaid pigem nii, et samaaegselt kirje “raha” vähenes ja kirje “masinad” suurenes. Selle tehingu tulemusena toimub muutus ainult bilansi aktiva struktuuris.
2. muutus:
VARA KATTEALLIKATE ÜMBERPAIKNEMINE, kajastub ainult PASSIVAS,
bilansimaht ei muutu.
Näide. Kui kasumijaotamise otsuse põhjal kannate puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali e/v põhikirjas ettenähtud osa, siis kirje “aruandeaasta puhaskasum” väheneb ja kirje “kohustuslik reservkapital” suureneb, toimub muutus ainult bilansi passiva struktuuris.
3. muutus:
VARA JA VARA KATTEALLIKATE SUURENEMINE, kajastub AKTIVAS ja PASSIVAS,
bilansimaht suureneb.
Näide. Pangast laenu saamine – saate raha, see suurendab panga saldot. Teiselt poolt aga suureneb kohustuse rida – tekib võlg panga ees ja täpselt samas suurusjärgus. Ühe laenutehinguga olete muutnud bilansi mõlemaid pooli suurenevalt võrdses osas.
4. muutus:
VARA JA VARA KATTEALLIKATE VÄHENEMINE, kajastub AKTIVAS ja PASSIVAS,
bilansimaht väheneb.
Näide. Kui enne võtsime laenu, siis nüüd maksame tagasi – maksate laenu tagasi, raha jääb vähemaks, see vähendab panga saldot. Teiselt poolt aga väheneb ka kohustuse rida – võlg panga ees kaob, täpselt samas suurusjärgus ning väheneb kogu bilansi passivapool. Ühe laenu tagasimaksega olete muutnud bilansi mõlemaid pooli vähenevas suunas ja võrdses osas.
Kuna ettevõtte tegevuses toimub majandustehinguid palju ja pidevalt siis kõiki jooksvalt bilansikirjetel muutustena kajastada on praktiliselt võimatu ja ebaotstarbekas.
Sellest tulenevalt on vajalik sisse seada iga bilansikirjele eraldi arvestus, mida tehakse kontodel.
Raamatupidamisbilanss kajastab ettevõtte majanduslikku hetkeseisu.
Ettevõttes võib koostada bilanssi nii tihti kui vaja kas või iga majandustehingu järgselt aga see ei ole otstarbekas.
Mida lühem on periood, seda problemaatilisem on saada õiget infot majandustegevusest, sest mida kiiremini informatsioon on ette valmistatud seda suurem on vigade tekkimise tõenäosus.
Selle asjaolu tõttu on aruandekuu tulemused vähem usaldatavamad kui kvartali tulemused ja need omakorda vähem usaldusväärsemad kui aastatulemused.
Raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb bilanss koostada majandusaasta lõpu kuupäevaga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise aasta lõpu seis.
Bilanss kujutab endast kahe poolega tabelit, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks.
Bilanssi koostamine tabelina ei ole kohustuslik. Võib kasutada ka moodust, et algul esitatakse kõik aktiva kirjed ja siis passiva kirjed.
Lihtsustatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmiselt:
Bilansi aktivas kajastatakse ettevõtte varasid ning passivas nende varade katteallikaid ehk kust need varad on saadud.
Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks.
Aktiva ja passiva kirjete loetelu on ära toodud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse (RPS)- lisas nr.1.
Kui teie raamatupidamise aruandluses on kirjeid, mis seaduse loetelust puudub siis pole keelatud bilansi koostamisel see kirje sinna lisada. Bilansikirjete sisu on äratoodud Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna juhendites -RTJ2
Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktiva- või passivakirjega.
Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passiva kirjete üldsummaga.
Aktivakirjed iseloomustavad ettevõtja käibe- ja põhivara koostist.
Passivakirjed iseloomustavad ettevõtja kohustuste ja omakapitali koostist.
Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansi kirjetes.
Arvestuses tuleb alati lähtuda asjaolust, et iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb kas bilansi struktuuri- või bilansimahu muutus.
Võimalike bilansimuutustena esineb neli varianti, mille puhul aktiva ja passiva tasakaal jääb püsima:
1. muutus:
VARA ÜMBERPAIKNEMINE, kajastub ainult AKTIVAS,
bilansimaht ei muutu.
Näide. Kui ostate raha eest masina, siis ei tule mõelda, et bilansikirje “raha” muundus bilansikirjeks “masinad” , vaid pigem nii, et samaaegselt kirje “raha” vähenes ja kirje “masinad” suurenes. Selle tehingu tulemusena toimub muutus ainult bilansi aktiva struktuuris.
2. muutus:
VARA KATTEALLIKATE ÜMBERPAIKNEMINE, kajastub ainult PASSIVAS,
bilansimaht ei muutu.
Näide. Kui kasumijaotamise otsuse põhjal kannate puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali e/v põhikirjas ettenähtud osa, siis kirje “aruandeaasta puhaskasum” väheneb ja kirje “kohustuslik reservkapital” suureneb, toimub muutus ainult bilansi passiva struktuuris.
3. muutus:
VARA JA VARA KATTEALLIKATE SUURENEMINE, kajastub AKTIVAS ja PASSIVAS,
bilansimaht suureneb.
Näide. Pangast laenu saamine – saate raha, see suurendab panga saldot. Teiselt poolt aga suureneb kohustuse rida – tekib võlg panga ees ja täpselt samas suurusjärgus. Ühe laenutehinguga olete muutnud bilansi mõlemaid pooli suurenevalt võrdses osas.
4. muutus:
VARA JA VARA KATTEALLIKATE VÄHENEMINE, kajastub AKTIVAS ja PASSIVAS,
bilansimaht väheneb.
Näide. Kui enne võtsime laenu, siis nüüd maksame tagasi – maksate laenu tagasi, raha jääb vähemaks, see vähendab panga saldot. Teiselt poolt aga väheneb ka kohustuse rida – võlg panga ees kaob, täpselt samas suurusjärgus ning väheneb kogu bilansi passivapool. Ühe laenu tagasimaksega olete muutnud bilansi mõlemaid pooli vähenevas suunas ja võrdses osas.
Kuna ettevõtte tegevuses toimub majandustehinguid palju ja pidevalt siis kõiki jooksvalt bilansikirjetel muutustena kajastada on praktiliselt võimatu ja ebaotstarbekas.
Sellest tulenevalt on vajalik sisse seada iga bilansikirjele eraldi arvestus, mida tehakse kontodel.